Teooria ja praktika on ühe köie kaks otsa. Teooria ilma praktikata on nagu reisikaardi lugemine kodust lahkumata; praktika ilma teooriata aga nagu reisimine ilma kaardita. Esimesel juhul oleme justkui JALUTU mees — teame täpset sihti, aga ei astu sammugi —, teisel juhul oleme justkui PIME mees — jookseme ringi, aga sihitult. Kui vaid jalutu saaks pimeda endale selga!
Polaarsus on teineteisest sõltuv paar, mille poolused on omavahel positiivsed (või neutraalsed). Polaarsused on tuntud veel kui paradoksid, dilemmad, dialektika, keerulised/lahenduseta probleemid, vastandlikud tugevused, kroonilised pinged, vastuolud/vasturääkivused, duaalsused või dihhotoomiad. Näited sellistest polaarsustest: sisemine JA
Läbimurdepunkt (tipping point) tähistab sotsioloogias (inimgruppe uurivas teaduses) ajahetke, kus grupp inimesi või suur osa grupiliikmetest muudavad väga kiiresti ja järsku oma käitumismustreid, võttes omaks eelnevalt vähemuses olnud praktika(d). Esimesena võttis selle termini kasutusele Morton Grodzins, kes
Astme/joone eksiarvamus (level/line fallacy) tähistab arenguastme segiajamist ühes arengujoones selle arengujoone endaga. Leidub kahte peamist astme/joone eksiarvamust: fikseering ja repressioon (sundmõte ja mahasurumine). Fikseeringus ülistatakse ja absolutiseeritakse ühte arenguastet ühes arengujoones, mistõttu terve arengujoon on kinni sellel arenguastmel, kus
Tüübid on horisontaalsed stiilid, mis on erinevates veerandites saadaval igale (vertikaalsele) arenguastmele. Tüüpide näited MINA veerandis on Myers-Briggsi ja Enneagrami psühholoogilised tüpoloogiad, mehelik ja naiselik; keha ja toitumise tüübid SEE veerandis; rahvuse ja maailmavaate tüübid MEIE veerandis; ning ökosüsteemide
Wilber-Combs maatriks või võrestik (lattice), mille peale tulid samal ajal (aga iseseisvalt) teadvuse teaduse pioneerid Ken Wilber ja Allan Combs, näitab, et inimene võib kogeda kõiki peamisi meeleseisundeid (näiteks ärkvel, uni, uneta uni või rõõm, kurbus, rahutus, rahu)
Seisundi-astmed (state-stages) ehk vaatepunktid (vantage points) on seotud seisunditega, aga avalduvad järjekorras ja on meeleseisundite kunsti praktikate tulemus (meditatsioon, teadlikkus, intrapersonaalsed oskused, jooga, vipassana, tantra, zen, tao jt). Seisundi-astmed liiguvad mööda üldist jada: jäme, peen, põhjuslik, vaatleja ja
Seisundid või olud kirjeldavad erinevate nähtuste ajutist loomust ning võivad esineda kõigis neljas eluveerandis. Näiteks ülemises vasakus (subjektiivses Mina) veerandis esinevad kolm suurt loomulikku meeleseisundit (ärkvel, unes, uneta unes), meditatiivsed seisundid või seisundi-astmed, vooseisundid (flow), tippkogemused
Vari tähistab iseenda dünaamiliselt eristunud esimese-isiku impulsside või mitte omaks võetud külgede kogu summat. Vari võib esineda paljudel erinevatel viisidel, millest üks on näiteks projektsioon. Kui inimene ei tunnista oma negatiivseid omadusi (lükkab eemale) ja projekteerib need teiste peale
Tsoonid tähistavad perspektiive, paradigmasid (teooriaid ning praktikaid) ja nähtusi, mis on seotud veerandite seespoolt ja väljaspoolt vaadetega. Kui veerandid jaotavad reaalsuse neljaks (individuaalse ja kollektiivse sisemine ning välimine: Mina, See, Meie, Need), siis tsoonid jagavad selle veel omakorda
Arengujooned on suhteliselt eraldi seisvad võimed või kompetentsid, mis läbivad arenguastmeid. Howard Gardneri multiintelligentsuse teooria on üks näide arengujoonte uuringust. Hetkel leidub tõendeid üle tosina erineva arengujoone kohta, mille hulgas on näiteks kognitiivne, moraalne, mina-identiteedi, esteetika,