Aktuaalne evolutsioon ei joonistu kusagil veel detailsemalt välja kui just keerulistes globaalsetes probleemides, mille tunnistajaks igaüks meist viimasel ajal on olnud: terrorism, sõjad, pagulased, kliimasoojenemine jt. Integraalteooria kohaselt vajavad keerulised probleemid esmalt keerulisemat mõistmist, mis lubab alles seejärel leida keerulisemaid lahendusi nii teoorias kui praktikas. Integraalne filosoofia on just üks selline 21. sajandi globaalsesse maailma sobiv kaart, mis aitab lihtsalt ja selgelt hetkel valitsevas globaalses segaduses orienteeruda.
Järgnevalt kasutan ma integraalteooria kahte kõige olulisemat elementi või raamistikku — veerandid ja astmed —, et luua terrorismist terviklik pilt. Integraalteoorias on lisaks veeranditele ja astmetele veel palju teisi elemente (jooned, seisundid, tüübid, tsoonid jt), mis lubaks terrorismi veel detailsemalt ja täpsemalt kaardistada, aga samas muudavad kaardi keerukamaks ja vähem ülevaatlikuks. Seepärast piirdun siinkohal kahe väga olulise elemendiga, olles samal ajal teadlik, et alati on võimalik sisse suumida ja minna veel detailsemaks.
Terviklikult evolutsiooniline arusaam terrorismist
Esmalt võib küsida, et kes on terrorist? Kust on terroristid pärit? Millisesse ühiskonda nad kuuluvad?
Levinud (eksi)arvamus on, et terroristid ja organiseeritud terrorism on mingit sorti haigus või hälve, mida need inimesed justkui organiseeritult kõik koos põevad.
Integraalselt terviklikul ajalookaardil, mis võtab arvesse nii indiviidi, kui kollektiivi arenguteooriaid, joonistub aga väga selgelt välja, et terroristide mõtlemine ja käitumine on väga sarnane eelmodernsetele inimgruppidele. Nende ego areng on impulsiivselt egotsentriline (värvikood punane) ja nad usuvad n-ö väe jumalaid või ühte ainust jumalat, kelle nimel on lubatud tappa. Lisatud joonisel tähistab seda arenguetappi kolmas aste mõlemal vasakpoolsel jaotusel ehk teadvuse ja kultuuri veeranditel.
Joonis: Integraalselt terviklik ajalookaart (Ken Wilber)
Ajalooliselt arenes egotsentriline arenguaste ‘mina vs „nemad’ meis inimestes välja umbes 10 000 aastat tagasi. Täpsemalt pärast animistlik-maagilist etappi (aste 2; 50 000 aastat tagasi) ning enne müütilist etappi (aste 4; 5000 aastat tagasi). Suurem osa tänapäeva inimkonnast enam ei toimi punaselt agressiivselt ja egotsentriliselt arenguastmelt (aste 3), kuna ühiskond aitab lapsel väga kiiresti üles kasvada kõrgematele teadvuse tasemetele. Enam levinud on etnotsentriliselt müütiline maailmatunnetus ‘meie vs nemad’ (ca 70% inimkonnast), kuhu kuulub näiteks suurem osa organiseeritud religioonidest (aste 4). Jumal ei soosi ega luba enam vägivalda ja terrorit, vaid otsib pigem rahu ja harmooniat. Teisi ei pöörata enda usku läbi vägivalla ja terrori, vaid kasutatakse jutlust, veenmist ja kannatlikkust.
Terroriste võib vaadata kui ajast maha jäänud metslasi või laps-inimesi, kelle kätte on sattunud odade ja plastikust mängurelvade asemel suurt hävingut kaasa toovad automaatrelvad ja lõhkeained.
Füüsiliselt on tegu justkui täiskasvanud inimestega, aga sisimas — nii aju kui psüühika, nii riistvara kui tarkvara — on arenenud alles kolmandale ehk egotsentrilisele arenguastmele. Lähis-Idas, kus haridus ei ole piisavalt kättesaadav ning haridust toetavad sotsiaalsüsteemid on puudulikud, tekivadki väga lihtsalt usugrupid ja –rühmitused, kes soovivad pigem autokraatlikult feodaalset impeeriumit (3 aste), kui humanistlikult demokraatlikku riigikorda, mis on hetkel läänemaailmas valdav (5 aste). Viimane on neile ilmselgelt üle pea, kuna demokraatia saavad luua alles inimesed, kes opereerivad vähemalt ratsionaal-teaduslikult arenguastmelt (5). Kõik mida inimesed ei mõista, mis jääb neile hoomamatuks, seda nad kardavad ja püüavad kõrvale heita. Ilmselgelt ohustab see hirmuäratav teadmatus nende enda maailmapilti ja -korda. Sealt ka suur vaen modernse ühiskonnakorra vastu, milles nähakse ohtu iseenda ja oma kultuuri eksistentsile. Integraalteooria kohaselt on see kõik aga loomulik ja paratamatu — evolutsioonivaiba sisse kootud muster. Seepärast oleks terroristide tembeldamine psühhopaatideks sama ekslik, kui koolieelsete laste nimetamine vaimuhaigeteks. Igal teadvuse ja kultuuri arenguastmel on omad head ja vead, omad õppetunnid, mida peab enda nahal tunda saama.
Terviklikult evolutsiooniline lahendus
Iseenesest kerkib õhku küsimus, et mida siis teha ja kuidas käituda sellises olukorras? Eelnevat silmas pidades oleks kõige asjakohasem võrdlus ja küsimus, et mida me teekisme 3-5 aastastega, kes on tihtipeale vägivaldsed, impulsiivsed, agressiivsed ja tahavad kakelda? Iga kogenud lapsevanem teab vastust, aga kas me oleme võimelised seda vastust laiendama kollektiivsele elumõõtmele, mis koosneb suurtest ja keerukatest kultuuriruumidest ja ühiskondadest? Lapsevanem ütleks, et kiiret lahendust ei ole. Me saame olla vaid abiks, teenindajaks ning toetada arengut ja sellele kaasa aidata, käitumist reguleerida ja astuda vahele, kui vägivald ületab teatud piirid. Fakt on see, et iga laps ja laps-ühiskond peab selle arenguetapi läbi tegema ning omaenda vigadest ja kogemustest õppima. Keeruliseks teeb selle olukorra ajafaktor. Kui lääneühiskonnas kasvab laps kolmandast impulsiivsest arenguastmest välja kõigest mõne aastaga (neljas aste ehk müütiline algab kooliealiselt ehk 6-7-aastaselt), siis laps-ühiskondadel kulub selleks aastasadu kui mitte tuhandeid.
Hardo Aasmäe kirjutas oma artikli „Islami pealetung” alguses:
“Islam on ajaloolises mõttes suhteliselt uus nähtus, tekkides alles 7. sajandil m.a.j.” ning lõpetas artikli sõnadega: “Kui islamimaailmas valgustusaega ei tule, liigub kõik uue mauride väljaajamise suunas Euroopast.”
Hardo viitas oma artiklis samuti ilmselgelt islamikultuuri arengule, mis peaks integraalteooria kohaselt läbi tegema esmalt reformatsiooni ehk usupuhastuse (nii nagu see leidis aset 15. sajandil kristluses katoliku kirikuga protestantismi näol), et liikuda tervema müütilise arenguastme suunas (aste 4). Alles seejärel lubaks see omakorda avalduda maailmatsentrilisel teaduslik-ratsionaalsel maailmapildil ‘meie kõik’ (aste 5), kus aktsepteeritakse kõiki inimesi, olenemata nende soost, nahavärvist, rahvusest, usutunnistusest, maailmavaatest või seksuaalsest orientatsioonist.
Nii nagu ei saa panna last puuri või seda arenguetappi olematuks soovida, nii ei saa ka midagi äärmuslikku ja kiiret ette võtta terrorismiga, kultuuri- ehk ajavaimusõjaga, mis leiab aset premodernse ja modernse ühiskonna astme vahel. Integraalteooria kohaselt on kõige efektiivsem viis islamikultuuri arengule kaasa aidata, kui tegeleda paralleelselt kõigi nelja eluveerandiga: arendada sotsiaalsüsteeme ja inimeste käitumismustreid (parempoolsed veerandid) ning aidata kaasa kultuuri arengule ning inimeste haridusele (vasakpoolsed veerandid). Tehnilisemalt öeldes — tegeleda indiviidi ja kollektiivi veeranditega nii sise- kui välismaailma veerandites. Samal ajal peaks loomulikult kõrgemalt arenenud ühiskonnad oma julgeoleku nahka tugevdama nii palju kui see on võimalik. Samas on raske — kui mitte võimatu — pidevalt ühel koolieelikul silma peal hoida ning väljakutsed on paratamatud kui mitte loomulikud. Sama kehtib ka laps-ühiskondade kohta, aga väljakutsed on iseenesestmõistetavalt palju suuremad ja laiahaardelisemad, just sellised nagu me oleme viimastel aastatel ja aastakümnetel näinud. Hea ja halb, naer ja nutt, mõnu ja valu — ning kõik, mis nende vahel — on paraku kootud evolutsioonivaiba sisse. Seepärast ka öeldakse:
“Evolutsioon on ilus, aga mitte alati kena”.
Foto: stockvault.net
