Polaarsus on teineteisest sõltuv paar, mille poolused on omavahel positiivsed (või neutraalsed). Polaarsused on tuntud veel kui paradoksid, dilemmad, dialektika, keerulised/lahenduseta probleemid, vastandlikud tugevused, kroonilised pinged, vastuolud/vasturääkivused, duaalsused või dihhotoomiad. Näited sellistest polaarsustest:
- sisemine JA välimine,
- individuaalne JA kollektiivne,
- olemine JA tegemine,
- konservatiivne JA progressiivne,
- mehelik JA naiselik,
- introvertsus JA ekstravertsus,
- vabadus JA võrdsus,
- isikuvabadused JA kollektiivsed kohustused,
- globaliseerumine JA natsionalism,
- reaalne JA ideaalne,
- konkurents JA koostöö,
- õiglus JA halastus,
- väljakutse JA toetus,
- relatiivne JA absoluutne,
- kaitse JA rünnak,
- kaebus JA tänulikkus,
- lihtsus JA keerukus.
Polaarsused kirjeldavad pingeid ja konkureerivaid jõude. Kõik sellised paarid toetavad teineteist ja täidavad suuremat eesmärki. Need ei ole teineteisele vastanduvad paarid vaid teineteisest sõltuvad paarid — ei ole probleemid, mida lahendada (hea VÕI halb, õige VÕI vale, positiivne VÕI negatiivne), vaid polaarsused, mida juhtida, hallata, integreerida (hea JA hea, õige JA õige, positiivne JA positiivne).
Neid kahte mõtlemise viisi nimetatakse ka vastavalt VÕI-mõtlemiseks ning JA-mõtlemiseks, mis moodustavad omaette VÕI-mõtlemise JA JA-mõtlemise polaarsuse. VÕI-mõtlemine on vajalik, kui lahendada ‘positiivne VÕI negatiivne tüüpi’ probleemi. Näiteks majanduslik heaolu VÕI vaesus on üks selline probleem või kas tulekahju korral joosta majast välja VÕI jääda majja on teine ilmselge näide VÕI-mõtlemise vajalikkusest.
Puhkus JA tegevus
Polaarsete dilemmade puhul VÕI-mõtlemine ei aita ning hoopis suurendab probleemi. Näiteks, kui me püüame lahendada puhkuse JA tegevuse polaarsust ainult puhates ja vältides tegevust, siis on tulemuseks laiskus ja ebameeldiv passiivsus. Kui aga ainult tegutseme ja väldime puhkust, siis tunneme üleväsimust ja ületöötamist. Seepärast vajame nii puhkust, kui tegevust — mõlema pooluse positiivsed omadused (lõdvestumine ja stimuleeriv aktiivsus) on lahenduseks pooluste negatiivsetele külgedele (laiskus ja väsimus).
| PUHKUS | TEGEVUS | |
| + | Lõdvestumine | Stimuleeriv aktiivsus |
| – | Ebameeldiv passiivsus | Üleväsimus |
Veel mõned näited polaarsustest ja nende võimalikest positiivsetest ning negatiivsetest omadustest.
Otsekohesus JA diplomaatilisus
| OTSEKOHESUS | DIPLOMAATILISUS | |
| + | Läbipaistvus Selgus | Taktilisus Kannatlikkus |
| – | Küünilisus Kannatamatus | Valikuline tõde Segadus |
Usaldus JA kontroll
| USALDUS | KONTROLL | |
| + | Avatus uuele Leplikkus Tean, et ei tea | Kriitiline mõtlemine Kindlameelsus Tean, et tean |
| – | Petta saamine Naiivsus Ei tea midagi | Kahtlustamine Paranoilisus Tean kõike |
Rahvuslus JA rahvusvahelisus
| RAHVUSLUS | RAHVUSVAHELISUS | |
| + | Rahvuslik identiteet Demokraatia võimalikkus Patriotism | Sallivus Rahvusvaheline koostöö: julgeolek, majandus, õigused |
| – | Marurahvuslus Tagurlus Võõraviha | Anti-rahvuslus Traditsioonide lõhkumine Suurkorporatsioonide oht |
Polaarsuse laiem taust
Ken Wilber on nimetanud polaarsusi integraalse mõtlemise mehaanikaks. Polaarsuste integreerimine õpetab integraalselt mõtlema, aitab kaasa terviklikuma maailmatunnetuse kasvule ja loob integraalseid suuri pilte nagu näiteks integraalne teooria (integral theory). Barry Johnson on kasutanud polaarset juhtimise teooriat (polarity management) peamiselt organisatsioonides, Steve McIntosh aga arengupoliitika (developmental politics) väljatöötamises.
Kui polaarsuse teooria (polarity theory) on võrdlemisi uus, siis teineteisest sõltuvatest paaridest ollakse teadlik juba aastatuhandeid. Umbes kuus sajandit enne meie aja arvamist kirjutas sellest Hiinas Lao Tzu ja Kreekas Herakleitos. 15. sajandi üks tähtsamaid filosoofe Kuesi Nikolaus pidas oma lähenemise või meetodi tuumaks vastandite ühtsuseks kokkulangemise (coincidentia oppositorum) ideed. Nobeli auhinna laureaat Niels Bohr on aga näiteks kirjutanud: “You can recognize a small truth because its opposite is a falsehood. The opposite of a great truth is another truth.”
“Väikese tõe tunneb ära, kuna selle vastand on vale. Suure tõe vastand on teine tõde.”–Niels Bohr
Tulles tagasi polaarsuse konkreetsemate rakenduste juurde, siis näiteks John T. Kesler on loonud integraalse polaarsuse praktika (integral polarity practice), mis ühendab endas psühholoogiat ja vaimsust (growing up and waking up). Arengupsühholoogias on polaarsused leidnud viimasel ajal rakendust näiteks Terri O’Falloni STAGES mudelis ja Beena Sharma ning Susanne Cook-Greuteri Leadership Maturity Frameworkis.
Kui panna polaarne mõtlemine arengupsühholoogia evolutsioonilisse kontseksti, siis võib öelda, et nii nagu me õpetame lastele ‘narratiivset mõtlemist’, et aidata neil siseneda müütilisele teadvuse arenguastmele; või nagu me õpetame ‘kriitilist mõtlemist’, et aidata inimestel kasvada ratsionaalsele teadvuse arenguastmele; või õpime ‘loovat mõtlemist’, mis on vajalik relatiivseks/pluraalseks maailmatunnetuseks — niisamuti on tarvis õppida ‘polaarset mõtlemist’, mis aitab areneda välja integraalsel teadvuse arenguastmel.
Allikad:
- https://integrallife.com/integrating-polarities-training/
- https://youtu.be/842Kw5RSPug (Beena Sharma)
- http://www.assessmypolarities.com/
- https://www.polaritypartnerships.com/
- https://youtu.be/HNsDsE_o7iw (Barry Johnson)
- https://www.stevemcintosh.com/books/developmental-politics/
- https://youtu.be/1TYWONFTkGg (Steve McIntosh)
- https://theippinstitute.com/resources
- https://youtu.be/KuiAgUKg-YU (John Kesler and Tom McConkie)
- https://www.stagesinternational.com/
- https://integral-review.org/backissue/vol-16-no-1-april-2020/ (Terri O’Fallon)
- https://www.cook-greuter.com/Sharma%20Cook-Greuter%20paper%20EAIF%20SUNY.pdf
- https://youtu.be/jO46PjA__N0 (Beena Sharma ja Susanne Cook-Greuter)
