Läbimurdepunkt (tipping point) tähistab sotsioloogias (inimgruppe uurivas teaduses) ajahetke, kus grupp inimesi või suur osa grupiliikmetest muudavad väga kiiresti ja järsku oma käitumismustreid, võttes omaks eelnevalt vähemuses olnud praktika(d). Esimesena võttis selle termini kasutusele Morton Grodzins, kes kohandas selle idee füüsikast: näiteks kui lisada puuoksale raskust, siis mingi hetk toimub järsk murdumine. Grodzins uuris 1960-ndate Ameerikas musta- ja valgenahaliste inimeste lõimumist ning märkas, et enamus valgeid püsisid naabruskonnas seni, kuni mustade hulk ületas teatud kriitilise massi. Kui tekkis hetk, kus “üks must perekond oli liiga palju” kolisid enamus valgeid naabruskonnast ära. Just seda nähtust nimetaski Grodzins sotsioloogilises mõistes esimest korda murdepunktiks või läbimurdepunktiks. Hiljem on seda arusaama edasi arendanud näiteks Nobeli preemia laureaat Thomas Schelling ja populaarteaduslikult on läbimurdepunktist kirjutanud Malcolm Gladwell 2000 aasta raamatus “Läbimurdepunkt” (eesti k. 2004).
Rensselaer Polütehnilise Instituudi teadlased on nüüd näidanud, et läbimurdepunktiks on umbes 10% ehk kui vähemalt 10% grupist hoiab mõnda uut ideed või arusaama (millega on seotud ka vastavad käitumismustrid ja praktikad), siis levib see justkui kulutulena üle terve inimgrupi. Teisisõnu, uus idee võetakse kõigi poolt väga kiiresti omaks või vähemalt omab see kaalukat mõju, leiab aset läbimurre.
Evolutsiooniliselt terviklikus ehk integraalses maailmapildis kasutatakse läbimurdepunkti terminit peamiselt seletamaks nähtust, kus toimub järsk ja suur läbimurre inimkonna maailmavaatelises arenguastmes. Näiteks renessansi- ja valgustusajastu tähistavad õhtumaa ajaloos ajahetke, kui umbes 10% ühiskonnast oli arenenud peavoolu müütiliselt maailmapildilt ratsionaalsele maailmapildile (etnotsentriliselt eetikalt maailmatsentrilisele eetikale). Müütiliselt absolutistliku usu (näiteks 50% ühiskonnast) asemel võttis ühiskond esimest korda ajaloos omaks ratsionaalselt teadusliku mõttemaailma, mis on tänu sellele saanud viimaste aastasadade jooksul valdavaks ehk peavoolu maailmatunnetuseks (10% asemel ca 50%, müütilise osakaal on langenud näiteks 50%-lt 30%-le). Enne seda oli aastatuhandeid peavoolu maailmatunnetuseks müütiline filosoofia, mille 10% läbimurdepunkt sai alguse teljeaajastul, kus peavooluks oli veel maagiline maailmapilt.
Lähiajaloo viimane suur maailmavaate arenguastme läbimurdepunkt oli 1960-70-ndatel, kui 10% lääne ühiskonnast kasvas välja ratsionaalsest maailmapildist ja võttis omaks pluraalselt postratsionaalse ehk postmodernse maailmatunnetuse (planetaartsentrilise eetika). Tänaseks hetkeks on selle arenguastme osakaal kasvanud juba umbes 20-25%-ni, mille hulgas on suur hulk täiskasvanuks saanud Y-generatsiooni esindajaid ehk milleniumilapsi (sünd. 1980-2000), kelle vaated elule, tööle, perele, toitumisele jne on väga erinevad eelnevast X- (1960-1980) ja buumerite (1940-1960) põlvkonnast.
Järgmist suurt ja radikaalset maailmavaate arenguastme läbimurdepunkti ennustatakse aset leidvat järgmiste aastakümnete jooksul, kui pluralistlikult postmodernsest maailmavaatest kasvab edasi 10% inimestest, kes võtavad omaks evolutsiooniliselt tervikliku ehk mis tahes tüüpi integreeriva maailmatunnetuse (kosmotsentriline eetika). Hetkel hinnatakse selle maailmavaate arenguastme osakaaluks läänes ca 5%. Kokkuvõtvalt on tänasel päeval erinevate maailmavaate arenguastmete protsentuaalsed osakaalud lääne ühiskonnas umbes järgmised:
- arhailine 0%
- maagiline 5%
- müütiline 30%
- ratsionaalne 50%
- pluraalne 20%
- integraalne 5%
- superintegraalne 1%
Kokku ei peagi tegema 100%, kuna tegemist on maailmavaadete rasksukeskmetega, mistõttu maailmavaated teatud määral kattuvad, kui neid uuritakse. Oluline on märgata või tajuda, et see protsentuaalsete lainete tänase hetke jada ei ole staatiline ehk muutumatu, vaid on dünaamiline ehk pidevas muutuses — nagu merelained, mis on lõputus liikumises, ühed tõusevad, teised vaibuvad jne. Igas arenguastmes on olnud läbi ajaloo omad suured sotsiaalsed/kultuurilised läbimurdepunktid (sõjad, rahutused, revolutsioonid, liikumised) ja ei jää need tulemata ka tulevikus.
Foto: Rob Mulally on Unsplash
