Aktuaalne Evolutsioon

Terviklik pilguheit kultuuri ja poliitikasse

Talve eest plehku: Balkanid ja Kagu-Aasia

Eelmisel suvel tekkis soov sõita külma ja pimeda Eesti talve eest ära, kuhugi sooja. Ja just sõita, mitte lennata. Viimast olen ka varem teinud. Algne idee oli minna iseehitatud kämpariga Portugali, millest kirjutasin pikemalt reisi planeerimise sissekandes. Samal ajal jätsime Angelikaga kõik lahtiseks ja midagi kindlat ei planeerinud, kaasa arvatud seda, et kui kaua me koos reisime. Seepärast oli reisi jooksul meil väga raskeid, aga samas põnevaid aegu, kus pidime otsustama, et mis nüüd saab või mida me nüüd teeme?

Selles reisiblogi sissekandes teen väga ülevaatliku kokkuvõtte meie tervest 6-kuusest reisist, mille käigus külastasime 22 riiki. Et blogipostitus väga pikaks ei veniks, siis jagan igast riigist mõned pildid ja kirjutan iga riigi kohta natuke miskit, mis mulle hetkel oluline tundub või mis aitab reisi tervikliku pildi loomisele kaasa. Kes soovib rohkem pilte näha, siis väga põhjaliku valiku, mille tegin jooksvalt reisimise käigus, leiab minu Instagarami lehelt. Leidsin, et viimane on väga hea ja lihtne rakendus, kui on soov jagada oma lugu rohkem visuaalses keeles.

Niisiis, kui tohib, võtan nüüd sind oma viimasele pikale reisile kaasa. Hakkame minema ja vaatame, kuhu sedasi reisides välja võiks jõuda, ehk täpsemalt kuhu meie sel moel poole aasta jooksul sattusime.

1. Eesti

Oli sügis, 8. oktoober 2018. Mõnusalt rõske. Panin kämpari käima, kõik oli valmis. Hommikul tegin veel mõned viimased täiendused, pidin natuke saagima ja kruvima, et veekanister püsiks kindlamalt paigas. Võtsin Angelika Paidest peale, sõime enne Lätti sõitmist Lemme RMKs lõuna ära ja jätsime Eestiga hüvasti.

2. Läti

Lätist sõitsime vuhinal läbi, nii et polnud aega piltigi teha. Kuna me teineteist ei tundnud, siis oli natuke veider võõra inimesega terve päev ühes autos koos olla. Aga samas oli põnev, õppisime teineteist tundma ja jututeemasi jagus.

3. Leedu

Sõitsime terve päeva, kuni hakkas õhtu kätte jõudma. Leidsime Park4night äpist ühe tasuta kämpimiskoha Kaunase lähedal, suure järve ääres. Kohale jõudes võttis meid vastu imeilus päikeseloojang. Sõime, tegime lõket, õhtu läks jahedaks. Öösel oli väljas mõned kraadid üle nulli. Kämparis oli jahe, aga sai täitsa magada. Natuke imelik oli võõra tütarlapsega ühes voodis magada, aga ei olnud hullu, me ju lihtsalt kämpisime koos.

4. Poola

Karpaadid

Poolas olime me kokku nati alla nädala. Poola on üllatavalt puhas, ilus ja korras. Inimesed on sõbralikud. Varssavi ja Krakovi vanalinnad on piltilusad. Auschwitz-Birkenau koonduslaagri külastus oli südantlõhestav, näha koledat ajalugu nii lähedalt oma enda silmadega. Poola viimaseks sihtkohaks olid Tatrad. Need asuvad Slovakkia ja Poola piiril ning on Karpaatide mäestikku kuuluv imeilus mäeahelik. Mäed ikka tõmbavad, aga mägedes on rõske.

Varssavi
Hommik
Auschwitz
Birkenau

5. Slovakkia

Slovakkias käisme vaid Nitras ja Bratislavas. Pealinnas tegime “tasuta” linnatuuri, mis oli tore. Kämpida saime ka kohe vanalinna kõrval ühes parklas, teisel pool Doonau jõge. Nautisime vaadet ja kuulasime Straussi “An der schönen, blauen Donau“. Algselt oli meil mõte minna järgmiseks Ungarisse, aga kuna ma olin seal käinud ja Bratislavast oli Viini vaid tunnike sõita (kus me mõlemad ei olnud käinud), siis otsustasime, et põrutame hoopis Austriasse.

Kämpimine Doonau ääres, norrakate luksusliku karavani kõrval.
Linnatuur

6. Austria

Viin jättis ikka väga sügava mulje. Sellist uhket linna polegi varem näinud. Üks hoone on uhkem ja suursugusem kui teine. Seal võiks vist lõputult ringi jalutada ja ajaloo erinevatesse kihtidesse süveneda. Lihtsalt võrratu elamus. Viini peab igaüks nägema! Seal tegime ka “tasuta” linnatuuri. See jutumärkides tasuta tähendab seda, et igaüks maksab nii palju, kui ise heaks arvab. Mis mulle väga meeldib. Austria mägedest me kimasime mööda kiirteid läbi, kuna oli pilves ja vihmane.

Ooperimaja

7. Sloveenia

Sloveeniast jäid meelde kallid hinnad ja ilus loodus. Mägedes, ühes suures rahvuspargis, oli väga sügisene.

Bledi järv

8. Itaalia

Sloveenia ja Horvaatia lähedal on Itaalia linn Trieste. Sloveenia sügisesed mäed olid heaks kontrastiks Vahemere kliimale, kus oli ühtäkki soe ja roheline. Tegin selles samas Aadria meres kohe ühe supluse. Vesi oli natuke üle 20-ne kraadi. Oi, kuidas mulle need vahemere heledad männid meeldivad. Nõmme mändide all üleskasvamise jälgi on endas raske mitte märgata. Itaalia Trieste oli väga vinks ja vonks linn, rohkem kohe Lääne-Euroopalik tunne, kui võrrelda eelnevate Kesk-Euroopa riikidega.

9. Horvaatia

Horvaatia oli kindlasti üks mu lemmikutest. Vahemere äärne rannik, mäed, rannad, taimed, linnad, rahvuspargid. Väga ilus riik. Veetsime Horvaatias kaks nädalat. Eestlase jaoks kindlasti eksootiline.

Krk saar
Stobrec
Dubrovnik
Maasikapuu

10. Bosnia ja Hertsegoviina

Bosnias olime 5 päeva koha peal ja puhkasime nati ringiliikumisest. Ranniku ääres on neil vaid mõnekilomeerine pääs Vahemerele, Neumi linnas, mis asub Horvaatia vahel. Nii et, peale Bosniat sõitsime jälle Horvaatiasse, viimase lõunatippu, kus asub kuulus Dubrovnik.

11. Montenegro

Montenegrost on mul kõige enam meeles pildil olev Kotor, need vaated ja vanalinn. Montenegros panin ühes ööbimiskohas ka võrkkiige üles.

Kämpisime koos sakslastega siin mäe otsas.

12. Albaania

Albaania on kindlasti kultuuriliselt üks kõige eksootilisem riik Euroopas. Meenutas mõnd Lähis-Ida või Aasia riiki, kus tänavatel on kaos ja keegi üritab sulle asju müüa. Koos Montenegroga ei ole nad veel Euroopa Liidus, mida on näha ka väga selgelt infrastruktuurist ja mõlemas riigis on väga palju prügi.

13. Kreeka

Tasuta ööbimiskoht

Peale Montenegrot ja Albaaniat oli tunne, et oleme Euroopas tagasi. Kreekas oli väga turvaline ja lihtne reisida. Väga sõbralikud ja rõõmsameelsed kohalikud. Loodus ja antiikaja vaatamisväärsused tegid seal reisimise vaheldusrikkaks. Meenub, kuidas ühes restoranis toodi meile ette oúzo pitsid. Saime näha ja maitsta, et see kohalik aniisiviin on väga populaarne.

Lefkada saar, kuhu pääseb ka autoga.
Valge linn Ateena.

Ateenas olime dilemma ees, et kas sõita edasi Portugali suunas või teha midagi muud. Kuna novembri keskel olid ilmad juba päris jahedad ja vihmased, siis otsustasime, et kämpida küll ei taha. Pigem ikka lendaks kuhugi soojemasse kohta. Ateenast oli üks väga hea odavlennuliin Kagu-Aasiasse, Singapuri. Pakkisime asjad kokku ja läksime detsembri alguses lennuki peale. Kämpari jätsime lennujaama lähedale ühte tasulisse valvega parklasse. Maksis 40 euri kuu, teenindus oli väga hea ja tundus turvaline. Jätsime südamerahuga kalli kodu järgmiseks kolmeks kuuks Kreekasse.

Esimest korda läksin pikemale seljakotireisile väikese tavalise seljakotiga ja mahtus kõik ära, polnud probleemi. Väga mugav on ikka liikuda ja lennata, kui ei ole suurt pagasit.
Lend Ateenast Singapuri, ekvaatorile lähemale.

14. Malaisia

Singapurist läksime me otse Malaisiasse, Kuala Lumpurisse. Nautisime seal nädala suurlinna elu ja põdesime päris tugevat jetlagi. Polegi varem nii sassis öö ja päev olnud. Õnneks oli meil valitud äge korter-elamine, mis asus pilvelõhkujas ja mille katusel sai päeval infinity poolis ujuda ja õhtul öist vaadet nautida. Tõeline luksus vaid 20 euri eest öö. Aasias saavad ka tavalised päkkerid elada kui kuningakassid, kui just ei taha päris rotti panna ja 10 euri öö maksta. Need hinnad jagad veel kaaslasega pooleks.

Ülevaatlik kaart kohtadest, mida külastasime selle Kagu-Aasia reisi ajal.

15. Tai

Malaisiast on väga lihtne ja soodne Taisse lennata. Otsustasime, et läheme uurime Lanta saart, teistel saartel olime juba kunagi käinud. Lanta on parajalt suur, mida saab avastada ning samas on palju erinevaid randu ja ööbimisvõimalusi. Leidsime ikka jooksvalt väga luks kohti ja hea hinnaga, kuigi see oli pisut raskendatud jõulude ajal. Mis ma oskan öelda, Taisse on alati mõnus tagasi minna. Mulle meeldivad kohalikud, nad on sellised armsad ja sõbralikud. Rannad, loodus, söök on nii mõnusad, et kuku pikali.

Phi Phi saar

Aasias on basseinidega elamised uskumatult soodsad. Seda Aasia reisi nimetasimegi naljatades basseinireisiks. Kui ikka ilusat veesilma ei olnud, siis seal ei ööbinud. Basseinis on näiteks mõnus vedeleda, kui on selline rand, kus mõõnaajal ei ole väga mugav ujuda.

Spring rolls
Krabi linn

16. Kambodža

Pealinn Phnom Penh.

Kambodžas polnud ma varem käinud. Väga eksootiline ja vaene riik. Tore on ära näha ja tutvust teha, aga muidu väga pikalt seal ei reisiks. Hinna ja kvaliteedi suhe on kuidagi väga paigast ära. Kõik on ligadi logadi, aga hinnad krõbedad. Kuurortlinn Sihanoukville (me hääldasime eesti päraselt ‘sea-nokk-vill’, silme ees nokaga siga paks vill seljas) oli näiteks üks suur ehitusplats, kuhu hiinlased ehitavad hetkel sadu suuri kasiinosid. Väga mõnus vaheldus oli see, et hea sõber Riivo reisis meiega Kambodžas viis päeva. Kokku olime seal kaks nädalat.

Sõber Riivo ja kohalik khmeeri tüdruk.
Troopiliselt soojad õhtud ja külm õlu.
Angelika kiigub Sihanoukville’i Otrese rannas.
Oi kuidas mulle meeldib avastada uusi troopilisi taimi ja vilju. Kepi linnas sain ma tuttavaks halafruitiga aka screwpine‘iga.

17. Vietnam

Kambodža ranniku lähedal on Vietnami kõige popim paradiisisaar Phu Quoc. Just sinna me kuuks ajaks läksimegi. Väga ilusad rannad ja super hea hinna-kvaliteedi suhtega öömajad ning resortid. Nagu öö ja päev võrreldes Kambodžaga. Samuti on Vietnam palju rikkam ja arenenum, annab täitsa juba Taiga võrrelda. Enamus ajast veetsime Long Beachil.

See oli üks kõige luksim uus resort, kus võileivahinna eest olime.
Mahajaana budismi uus tempel Phu Quocil.

Peale Phu Quoci läksime me mandrile tagasi ja avastasime natuke Vietnami idarannikut ka: pealinna Ho Chi Minhi, kuurortlinna Muined, kus on liivadüünid, sisemaal asuvat jahedat Dalatit ja lõpetuseks Nha Trangi, mis meenutas natuke Austraalia Gold Coasti.

Muine liivadüünid.
Muine ümmargused paadid.
Nha Trang, Vietnami kuldne rannik, kus on suur rõhk veneturismil.

18. Hong Kong

Vietnamist lendasime veel Hong Kongi, et viis päeva seda suurt metropoli avastada ja ühe kohaliku sõbraga kokku saada. Kohe esimesel õhtul läksime oma pisikesest uberikust toast välja (seal on öömajad väga väikesed ja kallid) ja avanes selline vaade. Ühel teisel päeval ronisime ka sinna mäe otsa, mis ülemise pildi kõige kõrgema pilvelõhkuja taga peidus on. Avanesid järgmised vaated.

Elame nutiajastul.

Eelviimasel päeval sõitsime metrooga linnast välja ja saime kokku Lamiga, kellega sain paar suve tagasi tuttavaks Eestis. Ta ööbis meie suvilas mõned ööd, kui tegi rattaga Euroopale tiiru peale. Ta viis meid suure Buddha kuju juurde, mis asub ühe mahajaana templi kõrval looduslikult väga ilusas kohas. Sinna ja tagasi saada oli nati keeruline, kuna oli pühapäev ja rahvast liikus palju. Pidi palju järjekorras ootama.

Lam viis meid hommikul kohalikku restorani, kus tutvustas dim sum hommikusööki. Kõik oli üllatavalt maitsev. Põnev toiduelamus.

19. Singapur

Hong Kongist lendasime Singapuri lennujaama, kus oli meil palju aega. Aga seal aeg lendas väga kiiresti. Changi lennujaama peetakse üheks parimaks maailmas. Seal on näiteks päevalillede aed, mille taustal lennukid iga minuti tagant õhku tõusevad, liblikaaed, mängude tuba, kino, linnatuurid, jalamassaažitoolid ja igasugu muud atraktsioonid. Ja kõik on tasuta.

Kevadine Kreeka

Singapurist jõudsime kenasti Ateenasse tagasi ja kämpar oli täpselt nii nagu olime selle parklasse jätnud. Ühendasin aku ära, panin kämpari käima ja sõitsime Egeuse mere äärde lennuväsimust välja magama. Sõitsime tegelikult veel paar nädalat Kreekas ringi, enne kui Bulgaariasse jõudsime. Avastasime nädalakese Peloponnese poolsaart, mis moodustab L-Kreeka. Käisime seal ka Olümpias, kust on pärit olümpiamängud. Enne Bulgaariat uudistasime veel Tessaloonikat, mis on P-Kreekas asuv suur ja tähtis linn. Sealt on pärit Aleksander Suur.

20. Bulgaaria

Bulgaarias jäi meile tee peale Rila õigeusuklooster. Tõsine kunstiteos. Mäletan, et käisin pea kuklas ja vaatasin neid kristlikke joonistusi. Sama muljetavaldav, kui mis tahes Aasia tempel. Sellistes pühapaikades on nii lihtne ennast ära kaotada, või teisipidi vaadates, ennast leida, lihtsalt olla, saada ümbritsevaga üheks, olla selles müstilises voolavas keha-meeleseisundis, kus aeg ja ruum kaotavad oma tavapärase mõiste. Looduslikud pühad paigad teevad meiega sama. Ilu, mis leidub looduses või inimeste poolt looduna või inimestes ja loomades endis, on üks võimalik ja võimas portaal teispoolsusesse.

Sofia, Bulgaaria pealinna, Aleksander Nevski katedraal. Huvitaval kombel sama nimi, mis Tallinnas. Seest kogedes on need ka väga võimsad ja pühalikud.
Pühalikud ja võimsad Balkani mäed, mille ääres ööbisime kaks ööd ja turnisime ka.
Nessebari vanalinn Musta mere ääres.

21. Rumeenia

Sighisoara linn.

Rumeenias hakkas meil reisijõud täitsa otsa saama, väga palju ringi ei vaadanud. Tahtsime juba koju puhkama. Sõita oli veel omajagu. Oli ilus kevad.

22. Ungari

Tagasi kodus

Teel koju, Läti rannik
Ringiga tagasi. Kevad enda koduõues.

Leave A Comment

Your email address will not be published.