Käisin sel talvel Ameerikat avastamas. Oleks isegi jäänud veel suveks avastama, tõesti mõnus on seal reisida, aga koroonakriis pani reisiplaanidele ikka väga äkilise punkti. Raske südamega otsustasin Nicaraguast 1. aprilliks tagasi kodumaale lennata. Nüüd, kuu aega hiljem, võin otsusega igati rahul olla, kuna reisimine ja tagasilendamine on hetkel veel keerulisem. Tagasitulemine oli ka omaette ettevõtmine, kuna kõik reisijad tahtsid samal ajal ruttu-ruttu koju saada. Sellest seiklusest aga hiljem.
Oktoobrikuus ei osanud veel keegi mingit viirust karta, nii minagi. Plaanisin lennata kõigepealt USA-sse ja siis sealt hakata vaikselt lõuna poole liikuma. Tõmbasin suvel alustatud projektid koomale — kahekuune katsetus airbnb-ga, õe vannitoa ehitus ja enda maja ventilatsiooni ning vundamendisoojustuse paigaldus — ja olin valmis esimest korda üle suure Atlandi ookeani lendama.
Hea on teada
Lendasin Eestist Coloradosse läbi Norra ja Inglismaa. Londoni lennujaamas kohe esimese hooga USA lennuki peale ei lastudki, saadeti tagasi pingi peale elu üle järele mõtlema. Väike hirm oli juba naha all, et järsku ei saagi lennuki peale. Millegipärast ei sobinud neile minu USA-st välja ostetud lend Mehhikosse. Küsisin, et miks, aga ei saanud selget vastust. Läksin istusin tagasi ooteruumi pingile ja mõtlesin siis korraks elu üle järele.
Lennuki väljumiseni oli umbes pool tundi aega. Logisin lennujaama wifi-sse sisse ja otsustasin, et ostan ajutise tagasilennu USA-st Eestisse, see peaks neile ikka meelt mööda olema. Üks hea leht on https://onwardticket.com, kust saab kiiresti osta $12 eest ehtsa aga ajutise lennukipileti (kehtib 2 päeva). Just seda tegingi, just seda neile näitasingi ja lennuki peale saingi.
Hiljem uurisin, et on üks karm reegel, millest ma ei olnud midagi varem kuulnud. Nimelt peab USA-sse sisenedes olema ette näidata väljalennupilet Põhja-Ameerikast. Just, mitte USA-st endast, vaid kogu Põhja-Ameerikast, kuhu kuuluvad ka Kanada ja Mehhiko. Kuna ma ostsin väljalennu Mehhikosse, siis see neile ei sobinud. Väljalend pidi olema kuhu iganes, aga mitte Kanadasse ega Mehhikosse.
USA-sse sisenedes on veel hea teada, et kodus peab enne lennukipileti ostmist tegema elektroonilise reisidokumendi ESTA. Enamasti see antakse kõigile, aga mitte alati. Pikkade reiside puhul, kui ei tea oma plaane pikalt ette, siis tasub ka teha ajutine väljalend, mitte osta päris lennukipiletit, mis on tavaliselt palju kallim. Ja ajutise väljalennu võiks teha umbes paari-kolme nädala pärast, mitte maksimum kolm kuud, siis ei hakata piiri peal uurima, et kas sul ikka ka nii palju raha kontol kohe näidata on, et 3 kuud USA-s reisida.
USA lennukil märkasin ühte tuttavat nägu. Minust umbes 10m eespool istus mu lemmik Colorado muusik Gregory Alan Isakov. Ma ei olnud kindel, et see tema on, aga hiljem sain kinnitust, et oli. Tuli välja, et ta oli seoses oma viimase albumiga Evening Machines Londonis tuuritamas. Colorados olles õppisin ka ühte ta lugu paar tooni madalamalt mängima ja jorisema. See on aga küll salvestatud juba Eesti karantiinis.
Colorado loodus
USA on väga kallis riik, kus niisama turisti mängida. Õnneks on alati olemas alternatiivid. Ma sain poolteist kuud olla ühe tuttava juures ning sealt teha väiksemaid avastusretki Colorado erinevatesse paikadesse. Coloradoga meenub mulle esimesena metsikult ilus loodus: uhked Kaljumäestikud (Rocky Mountains), kuivusest kollased preeriad koos väikeste, aga tigedalt haukuvate preeriakoerte ehk rohtlahaukuritega ja kiiresti muutuv mäestikuilm, kus samal päeval võib kogeda suve ja talve. Colorados on siiski aastaringselt palju päikest. Kui paar päeva on pilves, siis hakkavad kohalikud pahuraks muutuma. Kohalikud on väga sportlikud, peamiselt meeldib neile mägedes matkata. Ülekaalulisi ameeriklasi näeb tänavapildis vähe.
Flatironsi kaljud lumega, Boulderis 
Flatironsi kaljud päikesega, Boulderis
Lõputud preeriaväljad ja Boulder
Kiiresti muutuvad mäestikuilmad
Boulderi linn ja selle ümbrus
Tänavapildis on raske mitte märgata ülisuuri ameerika autosid ja tanklaid megaodava kütusega, tänu millele need monstrumid seal nii vabalt ringi liiguvad. Veel meenuvad hubased mikropruulikojad suure valiku IPA-dega, kuhu võid sisse jalutada ja degusteerida. Mulle hakkasid esimest korda IPA õlled meeldima. Kohvikultuur on seal kõva ja samuti leiab suure valiku bagel‘eid ehk rõngassaiu, mis on seal sama populaarsed kui hamburgerid. Rõngassaiasid on hea hommikukohvi kõrvale vitsutada.
Boulderi tänavapilt 
Pruulikoda-baar 
Rõngassai 
Boulderi ülikool
Legaalne kanep ja seisundid
Colorado osariik on veel kurikuulus selle poolest, et seal on psühhedeelsed kanepitooted legaalsed. Lähed spets kanepipoodi ja ostad. Mulle ei soovitatud minna, kuna poodi sisenedes küsitakse dokumenti ja pannakse nimi kirja. Kui nimi kirjas, siis võidakse piiri peal (nt lennujaamas) hakata sellepärast “piinama”. Seda sellepärast, et isegi kui osades osariikides on kanep legaalne, siis Ameerika suuremas ja kõrgemas õigussfääris see nii ei ole. Enamus osariike ja üldsus on ikkagi kanepi vastu. Seda nähakse pigem halva narkootikumina kui leebe psühhedeelikuna.
Proovisin ka ühe kohaliku kummikommi ära, aga tõdesin, et pole ikka mulle väga meeltmööda olla nii pikalt sellises psühhedeelses seisundis, kus lühiajalisele mälule puudub juurdepääs. Vähemal mulle see mõjus sedasi. Hetkes oleku tunne võimendus kõvasti, mis oli huvitav, aga kui tahtsid vestlust arendada, siis peale mõningaid lauseid ei suutnud enam meenutada, et millest ma nüüd rääkima hakkasin. See oli alguses väga naljakas, aga hiljem pigem tüütu ja hirmutav. Õnneks tuli ligipääs lähiminevikule ikka tagasi. Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta. Hetkes olemine võiks endas sisaldada ikka ka minevikku ja tulevikku, vastasel juhul on tegu rumala või piiratud hetkega.
Aga eks neid keha/meeleseisundeid ongi väga palju erinevaid ja kõigil on oma koht. Seisunditega on juba kord selline lugu, et me saame omada vaid ühte seisundit korraga. Näiteks, kui magame ja näeme unemaailmas und, siis samal ajal ei saa olla ärkvel ja füüsilises maailmas ringi toimetada. Või kui oleme kurvad, siis samal ajal ei saa olla rõõmsad. Või kui on maailmas kriisiolukord, siis samal ajal ei saa olla tavaolukord. Üks seisund korraga.
Kanepiseisund on täitsa omaette seisund, ühtepidi piiratud, teistpidi avardav. Kindlasti aitab viia tähelepanufookuse väga teravalt sellele, mis hetkel just meie huviorbiidis on, seda n-ö võimendada. Huvitav seisundikogemus igatahes. Väike alkoholisurina seisund on meie kultuuriruumis aga palju tuttavam. Ehk seepärast, et see aitab rohkem kaasa sotsiaalsele ühtsuse seisundile, erinevalt kanepist, mis soodustab individuaalset sisevaatlust. Samas on kanepitüüpe ka erinevaid, erinevate omadustega, mõjuvad erinevalt. See, mida proovisin, oli hübriid, aga leidub veel ka indicat ja sativat ning kõiksugu kombinatsioone.
Colorado, nii nagu ka näiteks California, on tuntud oma progressiivsete vaadete poolest (mis sisaldab loomulikult automaatselt ka viimase pahupoolt ehk regressiivset). Kui seal Trumpi nime mainida, siis lähevad enamusel kohe ninad krimpsu. Väga populaarne on seal ka vastuoluline new age‘i kultuur, kuhu kuuluvad kindlasti suured kristallid, tarokaardid, mikrodoseerimine, tervislik toitumine, ülitundlikkus, vandenõuteooriad jne. Käisin ühe kohaliku mehe kodus ringlemas ja kus tal oli ikka kristalle, üks suurem kui teine, reastatud spetsiaalsete geomeetriliste kujundite järgi, et energiad kõik õigetpidi liikuma hakkaks või midagi sarnast. Üks kristall oli selline suure auguga, kuhu sai terve pea sisse pista.
Poolteist kuud oli möödas ja oligi õige aeg lõuna poole lennata. Nagu Greg aja kohta laulab: time will tell, she’ll see us through. Järgmine peatus Mehhiko.
Denveri lennujaam 
USA reisi kohta leiab rohkem pilte veel mu instagramilehelt: https://www.instagram.com/illimarkaasiku/
