Astme/joone eksiarvamus (level/line fallacy) tähistab arenguastme segiajamist ühes arengujoones selle arengujoone endaga. Leidub kahte peamist astme/joone eksiarvamust: fikseering ja repressioon (sundmõte ja mahasurumine). Fikseeringus ülistatakse ja absolutiseeritakse ühte arenguastet ühes arengujoones, mistõttu terve arengujoon on kinni sellel arenguastmel, kus segadus algselt tekkis. Repressioonis eitatakse või surutakse alla üks arenguaste ühes arengujoones, mille tulemusel terve arengujoon on maha surutud.

Näide teaduse ja religiooni arengujoontega

Üks kõige levinum ja suurem astme/joone eksiarvamus on tänapäeval seotud teaduse ning religiooni arengujoontega, mida Ken Wilber kirjeldab väga detailselt ja värvikalt oma 2006 aasta raamatus “Integral Spirituality” (peatükk 9: The Conveyor Belt). Lühidalt, valgustusajastul (17-18 saj.) leidis aset väärtusvaldkondade eraldumine (Max Weber), kus kunsti, moraali ja teadust ei aetud enam omavahel segi, nii nagu seda tehti müütilisel keskajal. Kõik need suurt kolm valdkonda (vt täpsemalt veerandid) said nüüd ajada oma asja, areneda ja otsida taga oma tõde.

• Kunst: “Mis on ilus?” (MINA sise-veerand)
• Moraal: “Mis on hea?” (MEIE sise-veerand)
• Teadus: “Mis on õige ja kus on tõde?” (SEE ja NEED välis-veerandid)

Kõigis nendes suurtes valdkondades või eluveerandites on palju erinevaid arengujooni ehk intellekte. Moraaliga on seotud näiteks religioon (ehk usu, vaimsuse, spirituaalsuse intellekt) ja teadusega kognitiivne intellekt (IQ, mis mõõdab mõttevõime keerukust või loogilise mõtlemise võimekust). Seepärast võime üldistatult esitada religiooni ja teaduse arenguastmed järgmiste jadadena ehk arengujoontena (lisatud on ka kunst, mille arenguastme raskuskese on tänapäeval pluraalne):

Joonis 1. Astme/joone eksiarvamus religiooni ja teaduse näitel.

Valgustusajastul, mis on tuntud ka teaduse revolutsiooni nime all, arenes teadus müütiliselt arenguastmelt ratsionaalsele, kuna eraldus religioonist ja kunstist. Religioon jäi aga maha müütilisele arenguastmele, kuna lääne intellektid eitasid ja surusid alla igasuguse religiooni (repressioon), ajades kogu religiooni arengujoone (kuhu kuuluvad  ka kõik kõrgemad arenguastmed: ratsionaalne, pluraalne, integraalne jne) segi müütilise arenguastmega. Sealt ka religiooni müütilise arenguastme ja kogu arengujoone eksiarvamus vaadatuna ratsionaalse teaduse seisukohast.

Religiooni seisukohast vaadatuna ollakse aga tänapäeval valdavalt fikseeritud müütilisele religiooni arenguastmele, mis väljendub selle ülistamises ja absolutiseerimises, nägemata tervet religiooni arengujoont, kus on olemas ka ratsionaalne religioon, pluraalne religioon, integraalne religioon jne. Kokkuvõtvalt, kui enne valgustusajastut ehk keskaega oli müütiline teadus ja müütiline religioon, siis peale valgustusajastut tekkis astme/joone segaduse tõttu ratsionaalse teaduse ja ratsionaalse religiooni asemel hoopis ratsionaalne teadus ja müütiline religioon.

Näide erinevat tüüpi religiooni ja toitumise arengujoontega

Astme/joone eksiarvamus ei ole levinud ainult erinevate valdkondade vahel, vaid ka ühes valdkonnas paiknevate erinevat tüüpi arengujoonte vahel. Ma toon ühe näite erinevat tüüpi religioonidega — kristluse ja budismiga — ja teise näite toitumisega — lihatoitluse ja taimetoitlusega. Lihatoitluse all pean silmas kõiki dieete, kus süüakse enamal või vähemal määral liha.

Joonis 2. Astme/joone eksiarvamus erinevat tüüpi religiooni ja toitumise arengujoonte näitel.

Esimese näite puhul arvatakse ekslikult, et budism on parem või õigem kui kristlus, kui tegelikkuses on kristlusel olemas samuti kõrgemad arenguastmed (ratsionaalne, pluraalne, integraalne jne). Kristlus ja budism on võrdväärsed religioonid, kus on esindatud kõik arenguastmed. Kui soovida võrrelda, mida teatud olukordades on vaja teha, siis on tarvis täpsustada arenguastet. Näiteks: ratsionaalne budism on kõrgemalt arenenud (komplekssem, terviklikum ja sallivam) kui müütiline kristlus. Astme/joone eksiarvamus näeb lühidalt välja nii: müütilise kristluse arenguaste aetakse segi kogu kristluse arengujoonega (kus on veel kõrgemad ratsionaalne, pluraalne, integraalne jne arenguastmed).

Praktikas väljendub see segadus näiteks religiooni tüübi vahetamisega, kus hakatakse kristlasest budistiks, arvates ekslikult, et üks religioon on parem kui teine. Ei olda teadlikud, et budism ei ole parem kui kristlus, vaid ratsionaalne budism on parem kui müütiline kristlus. Sellest segadusest lähtuvalt leiame tänapäeval näiteks järgmised kaks äärmuslikku arusaama või maailmavaadet, mis sõdivad omavahel kõigis erinevates valdkondades alates poliitikast ja lõpetades religiooni ning toitumisega: etnotsentriliselt must-valge, kus üks (religioon, poliitiline vaade jne) on parem kui teine, ja relatiivne ehk suhteline, kus üks ei saa kunagi olla parem kui teine, kõik on alati võrdsed. Loomulikult on mõlemal õigus, aga poolikult, kuna üks räägib “astmete-lukust” ja teine “joonte-lukuaugust”.

Täpselt sama nähtus on laialt levinud ka toitumisega seotud maailmavaadetes, kus arvatakse näiteks ekslikult, et taimetoitlus on parem ja õigem kui lihatoitlus (või ka vastupidi), kui tegelikult on tegemist võrdväärsete toitumisfilosoofiatega ja -praktikatega. Samal ajal võib aga väita, et ratsionaalne taimetoitlus on parem, kui müütiline lihatoitlus (nagu on välja toodud joonisel 2) või müütiline taimetoitlus on halvem (vähem komplekssem, vähem terviklikum ja vähem sallivam) kui ratsionaalne lihatoitlus. Joonisel 2 toodud astme/joone eksiarvamuse näite korral aetakse müütilise lihatoitluse arenguaste segi kogu lihatoitluse arengujoonega (kust leiab ka kõrgemad arenguastmed: ratsionaalne, pluraalne, integraalne jne).

Sellisest maailmavaate loogikaveast lähtuvalt on tänapäeval näiteks väga levinud praktika, kus vahetatakse oma toitumisusku (sarnaselt religiooni usuga) lihatoitluselt taimetoitlusele. Arvatakse ekslikult, et esimene on parem kui teine (etnotsentriliselt must-valge arusaam), kui tegelikkuses on need toitumise tüübi arengujooned võrdsed. Ei olda teadlikud, et mõlemal toitumistüübi arengujoonel on esindatud kõik arenguastmed, mis lubab näiteks väita, et ratsionaalne taimetoitlus on parem kui müütiline lihatoitlus või pluraalne lihatoitlus on parem kui ratsionaalne taimetoitlus, aga ei luba väita, et taimetoitlus on parem kui lihatoitlus või lihatoitlus on parem kui taimetoitlus.