Ometepe vulkaanide saarelt läksime järgmisena Vaikse ookeani ääres asuvasse rannakülla San Juan del Sur, kus on Nicaragua ühed kõige ilusamad rannad. Samuti on siia asja neil, kellele meeldib surfata või osa võtta legendaarsest peost Sunday
Apoyo laguunist liikusime edasi Ometepe saare suunas, mis asub hiiglama suure järve keskel. Nicaragua teede peal võib näiteks näha teetöölist sildiga “SIGA”. Kõik sead lastakse läbi. Noo liikluses leiab palju sigu! Või siis sõitsime suurel
Granada Granadasse jõudes võttis meid esimesena vastu kollane katedraal, mis asub peaväljaku kõrval. Pargi ääres seisid vankritega hobused, kes ootasid turiste. Leon ja Granada on läbi ajaloo võistelnud omavahel pealinna õiguse eest, kuni 1852 sai
Vulkaanide voolitud Guatemalast võtsin järgmiseks sihtkohaks Nicaragua, mida võib pidada Kesk-Ameerika üheks avastamata pärliks. Suured turistihordid ei ole oma teed sinna veel leidnud. Minnakse pigem Costa Ricasse, mis on K-Ameerika roheline pärl, nagu ReisiGuru ühes
Mehhiko San Cristobali mägilinnast sõitsin järgmiseks bussiga Guatemalasse, Quetzaltenango ehk Xela linna. Seal oli samamoodi päris jahe, kuna asub mägedes 2300m merepinnast, suurte vulkaanide vahel. Guatemalas on palju vulkaane, mida eemalt ja lähemalt uudistada, kuna
USA-st isu täis, võtsin uueks sihtkohaks Mehhiko. Kõige soodsam ja lihtsam on sinna lennata Cancuni või Mexico linna. Otsustasin lennata Cancuni, mis asub suure Yucatani poolsaare tipus. Sealt oli hiljem lihtne Guatemalasse edasi minna. Mehhikos