Ungarisse sattusin ma kahe aasta eest, kui käisin Integraalsel Euroopa konverentsil. Viimasega seoses tegin juba varem eraldi postituse: Integraalne Euroopa konverents 2016: Kuidas luua tervem, parem ja ühtsem Euroopa? Siin on aga väike pildialbum Budapestist ja Siofokist.
Baden-Badenist Saksamaalt Budapesti lennates jäid silma Schwarzwaldi metsad, mis on tõesti mustad.
Paremal Buda, vasakul Pest, keskel Doonau ja Margareti saar.
Näeb välja nagu meie Lasnamäe.
Budapesti vanalinn on tõeline pärl, nii nagu meie vanalinngi. Sellel tänaval asus hostel, kuhu esimeseks ööks maandusin. Põhjalikumalt uurisin Budapesti vanalinna peale konverentsi.
Rongiga teel konverentsilinna Siofoki.
Siofoki keskel on kõrge vana veetorn, mis on väga uhkelt ära renoveeritud. Sealt ka need vaated.
Hotell, kus toimus konverents.
Kosmopoliidiga ehk maailmakodanikuga seoses meenub üks mu artikkel, mis avaldati Müürilehe kosmopoliidi rubriigi all. Sellel ajal ma ei osanud veel mõelda, et kosmopoliite võib olla ka erinevaid, või täpsemalt, kosmopoliidi identiteet areneb. Enda peal olen tundnud, kuidas maailmakodaniku identiteet hakkas reisides kasvama, mida enam reisisin ja mida enam teisi kultuure tundma õppisin. Meenub, et esimeses etapis eemaldusin liigselt isamaast ja emakeelest, mis on loomulik, kui uusi keeli ja kultuure tundma õppida. Patriotism tundus imelik ja võõras, kohati isegi piinlik. Seejärel aga juhtus midagi ootamatut, nimelt kosmopoliidi identiteet hakkas üha enam sisaldama ka jälle oma enda kodumaad, tähtsustama oma keelt, kultuuri ja riiki. Kohe jäi kuskilt kõrvu ka termin, mida selle tarvis kasutatakse: juurtega kosmopoliit.
Integraalse maailmavaate terminitega toimus ületamine ja kaasaarvamine (transcend and include), kus ma esmalt ületasin patriotismi väärtused ja võtsin omaks kosmopoliidi väärtused ning alles seejärel, mis toimus natuke hiljem, lisasin või võtsin arvesse patriotismi väärtused oma uude kosmopoliidi väärtustesse. Sellise identiteedi või väärtuste kogumiku hoidjat võib seega nimetada ka patrioodist kosmopoliidiks. Kosmopolitismi loomulik kasvuhierarhia võiks sellisel juhul välja näha nii:
- patrioot (anti-kosmopoliit);
- juurteta kosmopoliit (anti-patrioot);
- juurtega kosmopoliit (pro-patrioot-kosmopoliit).
Need arenguastmed vastavad ka rohkem kasutatavatele terminitele: traditsionaalne/modernne, postmodernne ja integraalne. Viimane sisaldabki kõiki veerandeid (meel, keha, kultuur ja süsteemid), nii nagu on näha ühel ülaloleval pildil. Sellele eelnevad vaated või väärtused jätavad aga mõne veerandi täitsa välja ehk keskenduvad liigselt ühele või kahele neist. Seda nähtust nimetatakse veerandi absolutismiks.
Sellest tahan ma kirjutada aga eraldi pikemalt, kuna see teema on palju sügavam ja keerukam kui esmapilgul võib tunduda. Näiteks ei lisata juurtega ehk integraalsesse kosmopolitismi kõiki postmodernse, modernse ja traditsionaalse maailmavaadetega seonduvat, vaid tehakse vahet väärtuslikel püsiväärtustel ja mitte nii väärtuslikel vaadetel. Esimesed võetakse uude maailmavaatesse kaasa, teised heidetakse kõrvale. Näiteks patriootlik armastus oma riigi vastu, riigi kultuuripärandi hoidmine ja pere väärtustamine on püsiväärtused, aga rassism, seksism, marurahvuslus ja muud fundamentalistlikud hoiakud on ajutised vaated, mis maailmavaate arenguga kaovad tahaplaanile.
Kõik see sisemine võitlus ning dilemmad leiavad aset nii igas ühes meis endis, kui ka kollektiivsel tasandil kultuuris ja ühiskonnas. See teema on praegu aktuaalne, kuna seletab väga hästi populismi ja rahvusluse tõusu sügavamaid põhjusi. Need traditsionaalsed ja ka modernsed maailmavaated võitlevad eeskätt reaalselt eksisteerivate patriootlike püsiväärtuste eest, mis on näiteks postmodernses kosmopolitismis (anti-patriotismis) kõrvale tõrjutud ja ei ole veel integreeritud. Seepärast näemegi hetkel suurt kultuurisõda traditsionaalse, modernse ja postmodernse maailmavaadete vahel. Kõigil on õigus, aga ainult osaliselt.
Tagasi Siofoki.
Siofok asub suure Balatoni järve ääres.
Mõned pildid ka konverentsist, mis teise postitusse ei mahtunud. Thomas Hübl rääkis kollektiivsest traumast ja sellega tegelemisest.
IEC peakorraldaja Bence Ganti tutvustab Wilber-Combs maatriksit. Tema kasutab seda oma psühhoteraapia praksises. Wilber-Combs maatriks aitab mõista ja ühendada kõiki teadaolevaid psühhoteraapia suundi.
Üks praktika kaasas kõiki osalejaid. Tavaliselt olid inimesed erinevates õpitubades.
Üks minu lemmikutest õpitubadest, mis tutvustas Integral Coaching Canada tegemisi.
Peale loenguid ja õpitubasid oli väga värskendav õues aega veeta.
Mulle meeldivad sellised konverentsid ikka väga, kus saab ka lõkke ümber tantsida ja laulda.
Järgmine IEC toimub juba selle aasta mai lõpus.
Ööbimiskoht Sofiokis.
Paar päeva vaatasin ringi ka Budapestis.
Budapest on ägedalt poolitatud Doonauga, millest viivad üle mitmed sillad ja paadid.
Ühe sellise aluse peal pidi ootama, millal väike laev tuleb ja meid sõidule viib.
Parlamendihoonest on raske mööda vaadata.
Vanad sillad ja moodsad sillad.
Põnev oli näha elu ühes teises Ida-Euroopa riigis. Pole nendes riikides palju reisinud. Ikka väga teistmoodi kui Lääne-Euroopas. Hinnad veel madalad ja teenindus mitte nii arenenud. Aga see-eest jälle meile lähemal.
