Ma jätkan sealt, kus eelmises Norra fjordide postituses pooleli jäin. Pildil Aurlandsi fjord ja kaugel eemal Flåmi küla (alloleval kaardil punkt H).

Selle postituse pildid pärinevad järgmisest teekonnast: Flåm (H) kuni Strynefjellet (C).

Flåmist välja sõites pidime tegema otsuse, et kas minna maailma pikimasse Lærdali sõidutee tunnelisse (25 km) või sõita sellest üle ning nautida kauneid vaateid Aurlandsi fjordile. Millegipärast ei tekkinud kaheti mõtlemist ja valisime viimase.

Teekond Stegasteini vaateplatvormile oli käänuline ja kitsas.

Mäepealsed vaated.

Leidsime karukoopa.

Norra pikimast Sogne fjordist sai üle ainult praamiga. Uhkeid sildu ei ole jõutud veel ehitada, aga on plaanis. Siin on näiteks ühe uuringu kokkuvõte erinevatest lahendustest rohkem lääne pool asuvale E39 teele: rippsild, ujuvsild, ujuvtunnel ja erinevad hübriidsillad. Nagu näha, lisab silla ehitamisele keerukust see, et läbi peavad pääsema ka pilvelõhkujaid meenutavad kruiisilaevad.

Üks võimalik silla lahendus üle suure ja sügava Sogne fjordi, et pääseda lihtsamini näiteks Bergenist põhja suunas ja ka vastupidi.

Praamiliikus oli kiire ja asjalik.

Teisel pool Sogne fjordi läksime vaatama ühte vana püstpalkkirikut.

Ööbimiskoht Hafslovatneti järve ääres.

Järgmisel päeval jäi tee äärde kaks kohta, kus oli näha suure Jostedali liustiku harusid (punane ja sinine märk).

Esimene haru oli Supphelli liustik (eelmisel kaardil märgitud punaselt).

Teise haru nimi oli Bøy liustik (märgitud sinise märgiga).

Umbes 10 km liustikest oli  põhjust jälle seisma jääda ja nautida vaateid Jølstravatneti järvele.

Hea lõunasöögi koht.

Siin me ületame kolmandat suurt fjordi. Nordjord on pikkuselt kuues fjord Norras (esimesel kaardil märgitud J-ga). Teel Geirangeri fjordi oli tegelikult plaan sõita ümber Nordjordi, aga ühel hetkel peatati meid kinni ja tee peal olid tõkked ees. Uurisin liiklusreguleerijalt: “Miks seda teed mööda sõita ei saa? Mis tee peal ees on?” Sain vastuseks: “Tee peal ei ole midagi ees, teed ennast enam ei ole.” Tuli välja, et kuna eelmistel päevadel oli kõvasti sadanud, siis oli tulvavesi ühe teelõigu ära viinud. Pidime sõitma natuke tagasi ja võtma praami ning siis saime lõpuks ringiga sinna, kuhu oli plaanis minna.

Oppstynsvatneti nimelise järve äärde jäime ööbima (kaardil asub punkti B lähedal).

Fjordides ei ole vahemaad väga suured, aga teed on käänulised ja silmailu niivõrd palju, et päevas väga pikka vahemaad läbida ei jõua.

Võimas Nedgang Øvstebro kosk.

Kose juurest viis üks väike tee Strynefjelleti nimelisse mäkke (kaardil punkt C).

Mäepealne lumine maastik.

Lambad jooksid vabalt ringi, nii nagu Uus-Meremaal.

Nende mägede taga on lõpuks peidus meie kõige kaugem sihtkoht — Geirangeri fjord (kaardil punkt D). Sellest aga täpsemalt järgmises ja viimases Norra fjordide sissekandes.