Geirangeri fjord avaldab inimestele suurt mõju. Meil näiteks tõusid pidevalt käed üles ja tekkis vastupandamatu soov lapse kombel hüpata ning imestada. Järgnevate piltide pealt tuleb see ka ilmekalt välja.

Geirangeri fjord on 15 kilomeetri pikkune ja 0,6–1,3 km laiune (kaardil tähistatud D-ga). See on üks Storfjordeni harudest, ulatudes kaugemale sisemaale kui ükski teine haru — umbes 100 km kaugusele mandri sisemusse. Tema tippu suubub Geirangelva jõgi.

Fjord tekkis umbes 2,5 miljonit aastat tagasi jõgede uuristustöö tulemusena, aga jõgede töö oli võrreldes jääajal toimunud liustike kulutustööga tühine. Fjordide asukohta tekkisid liustikud, mis ulatusid mereni. Pärast jääaja lõppu, kui liustikud ära sulasid, tungis nende sängi merevesi. Fjord on V-kujulise ristlõikega ja väga sügav. Paljudes kohtades pole fjordi ääres mingit rannariba, vaid kaljud tõusevad sügavikust suurtesse kõrgustesse.

Siit ülevalt nägime, et fjordi ääres on karavanipark ja esireas üks vaba koht. Lootsime, et keegi meist ette ei jõua.

Geirangeri fjordi peetakse maailma üheks kauneimaks fjordiks ja seda külastavad igal suvel tuhanded turistid. Alates 2005 aastast kuulub Geirangeri fjord koos sellest 120 km kaugusel asuva Nærøy fjordiga UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Õnnestuski saada koht esireas, et seda suurt loodusetendust vahetult nautida.

See on see fjordi mõju, mida alguses mainisin.

Õhtul sõitsid kaks suurt kruiisikat ära, aga üks jäi pikemaks.

Ühel hetkel hakkas kruusilaevalt kostuma kõva tümps. Mõtlesime, et nii palju siis meie esireast. Kruiisijad panevad kindlasti öö läbi pidu. Meie ja teiste õnneks kestis vali muusika vaid pool tundi.

Hommikusöök esireas. Üles tõustes oli ka viimane laev läinud ja merevesi oli kaldast kaugemale liikunud.

Geirangeri külast lähevad mägedesse mitmed matkateed. Otsustasime jalutada mööda A rada ja seejärel suunduda punkti B, kust avanesid ilusad vaated.

Norras näeb palju murukatuseid.

Kohalikud, kes saavad iga päev imelisi vaateid nautida.